Jean Joseph Marie Amiot
| Jean Joseph Marie Amiot | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
8. veebruar 1718 Toulon |
| Surmaaeg |
9. oktoober 1793 (75-aastaselt) Peking |
| Amet | ajaloolane, kirikuinimene |
Jean Joseph Marie Amiot [žan žoz'ef mar'i ami'o] (8. veebruar 1718 Toulon – 8. või 9. oktoober 1793 Peking) oli prantsuse jesuiidi misjonär ja sinoloog.
1737. aastal astus Amiot Jeesuse Seltsi ning 1740 või 1750 saadeti ta misjonärina Hiinasse. Seal võimaldasid ta ulatuslikud teadmised teadusest, matemaatikast, kirjandusest, keeltest, ajaloost ja muusikast tal peagi võita keiser Qianlongi usalduse (muuhulgas oskas ta keisri emakeelt mandžu keelt ja hiina keelt) ning ta veetis oma ülejäänud elu Pekingis. Hiinas olles kasutas Amiot hiina nime (錢德明).
Amiot' Euroopas avaldatud tööd tutvustasid Kaug-Ida elu- ja mõttelaadi Lääne lugejatele paremini kui varem saadaval olnud teosed. Tema "Dictionnaire tatare-mantchou-français" ("Mandžu-prantsuse sõnaraamat"; Pariis 1789) oli väärtuslik teatmeteos, sest mandžu keelt Euroopas varem praktiliselt ei tuntud.
Enamik Amiot' teistest kirjatöödest on koondatud väljaandesse "Mémoires concernant l'histoire, les sciences et les arts des Chinois" ("Märkmed hiinlaste ajaloost, teadustest ja kunstidest"; 15 köidet, Pariis, 1776–1791). Selle 12. köites avaldatud "Vie de Confucius" ("Konfutsiuse elu") oli varasematest samateemalistest Läänes käibel olnud teostest põhjalikum ja täpsem.
Amiot tõlkis esimese eurooplasena Sun Zi teose "Sõja seadused", mis avaldati prantsuse keeles 1772.